nato test

Üldfüüsiline test (Nato-test)

Üldfüüsiline test (vana nimetusega NATO-test ) on hea vahend oma füüsilise vormi hindamiseks ja arendamiseks.

Ajateenijate sportlikku vormi hinnatakse üldfüüsilise -kontrolltestiga (ÜFT). Test koosneb:

  • käte kõverdamine toenglamangus; kahe minuti jooksul
  • istesse tõus selililamangust käed kukla taga sõrmseongus või käed risti rinnal; kahe minuti jooksul
  • 3200 m jooks.

Puhkepaus harjutuste sooritamise vahel on vähemalt 10 minutit ja harjutuste järjekorda ei tohi muuta.
3200 m jooksu võib asendada 10 km murdmaasuusatamisega (klassikaline stiil), 20 km maanteeratta sõiduga või 500 meetri ujumisega (vabalt/rinnuli).

Testi edukaks läbimiseks tuleb igas harjutuses saada vähemalt 60 punkti ja kokku vähemalt 190 punkti. Selleks peavad näiteks 22-26 aastased mehed läbima 3200 meetrise jooksudistantsi ajaga 16:06, sooritama 48 istessetõusu, ning tegema 42 kätekõverdust.

Nato test, üldfüüsilise testi tabelid

nato-test kätekõverdused tabel mehed
Nato-testi kätekõverduste tabel meestel.
Nato test: istesse tõus, käed kukla taga, mehed ja naised
Nato test: istesse tõus, käed kukla taga, mehed ja naised.
Nato-test jooks mehed
Nato-test jooks mehed.

Tabelid on 20.juuli 2016 seisuga.
Lae alla ja prindi välja – kõikide vanusegruppide meeste ja naiste normid koos asendusaladega (.pdf; 149kB): https://www.enesekaitse.com/wp-content/uploads/2016/07/nato-test-tabelid.pdf

NATO test ajateenistuses

Miks olla ajateenistuseks tippvormis.

  • Ajateenistus algab sõduri baaskursusega, mille jooksul omandab ajateenija lahingülesannete täitmiseks vajalikud põhiteadmised ja -oskused.
  • Sõduri baaskursuse jooksul on olulisel kohal üldfüüsiline ettevalmistus: treeningud hõlmavad kogu õppeajast umbes kümnendiku.
  • Lisaks õpivad sõdurid rivilist käitumist ja osalevad erinevatel väliõppustel ning rännakutel.
  • Ajateenija hommik algab 20-minutilise hommikuvõimlemisega. Harjutuste hulka kuuluvad näiteks hommikujooks, venitused ja võimlemine.
  • Üldfüüsilised treeningud on mitmekülgsed hõlmates vastupidavustreeninguid, jõutreeninguid, sportmänge, takistusriba läbimist ja rännakuid.
  • Üldfüüsilisele ettevalmistusele pühendatakse nädalas keskmiselt neli õppetundi.
  • Ajateenistuses tuleb valmis olla nii paaritunnisteks kiirrännakuteks kui ka pikemateks tavarännakuteks. Viimased võivad koos laagrielu ja erinevate harjutustega kesta mitu päeva.
  • Sõduri baaskursuse lõpurännaku pikkus on sõltuvalt aastaajast ja väeosast 30–50 km. See vahemaa läbitakse üldjuhul 2–3 päeva jooksul. Ühel päeval võib rännak kesta kuni 12 tundi.
  • Lõpurännakul on ajateenijad täisvarustuses, mis kaalub kokku 31,6 kg: sõduril seljas olev varustus koos kiivri ja põlvekaitsmetega kaalub 6,8 kg, seljakotis on 17,5 kg varustust ja rakmetes 7,3 kg lahingvarustust. Lisaks tuleb kaasa võtta relv, laskemoon 72 tunniks ja vajadusel ka muud tarvilikku.
  • Vabal ajal on ajateenijatel võimalik iseseisvalt sportida. Selleks on väeosades spordisaalid ja -väljakud.
  • Ajateenistuse jooksul on võimalik osaleda erinevatel kaitseväe spordivõistlustel.

Loe ka: 31 keelatud ja efektiivset võtet kakluses

UUDISKIRI
Max kord kuus.