hädakaitse süütuse presumptsioon

Hädakaitse, 3.osa: kakluse menetlusest

Eelmises artiklis kasutatud D.Štšerbin’i magistritöö hädakaitse õigusteooriast jõudis järeldusele, et Eesti kohtupraktika ei ole hädakaitse situatsioonide hindamisel piisavalt järjekindel ja ühetaoline. Kokkuvõttes (lk 80): “Nii nähtub Riigikohtu lahenditest, et hinnates ühe ja sama kriminaalasja asjaolusid, üle pooltest otsustest (s.o. 70%) esimese, teise ja kolmanda astme kohtud jõudsid kas diametraalselt erinevate järeldusteni või kriminaalasi oli üldse…

hädakaitse süütuse presumptsioon

Hädakaitse, 2.osa: teooria ja mõisted

Jätkuks esimesele osale mis oli enesekaitse seaduslikusest on siinses artiklis vaadatud lähemalt erinevaid hädakaitse mõisteid. Kasutatud allikaks on D.Štšerbini põhjalik magistritöö (Tartu Ülikool, 2014) hädakaitse õigusteooriast tema poolt kasutatud viidetega Eesti õigusteaduse kirjandusele. Lõikude lõppu olen pannud peatüki numbri kui seda on lõigus kasutatud, et vajadusel saaks konteksti lugeda. Hädakaitse terminoloogiat Laiemas tähenduses jaguneb hädakaitse…

enesekaitse lahingureeglid ründaja

Lahingureeglid enesekaitse kaklusel – ründaja vs SINA

Tihti on nii, et ründaja ise määrab, millist jõudu võib tema vastu kasutada. Seaduslikul enesekaitsel tuleb osata sellest aru saada. Konflikti olukordades on tähtis jälgida kõike toimuvat nii enne, samal ajal ja peale konflikti – pead olema teadlik toimuvast (situational awareness), siis suudad paremini hinnata jõu kasutamise lubatavust. Mis tingimustel, mis kujul ja kui palju võid ründaja…

hädakaitse enesekaitse

Hädakaitse & enesekaitse seadustes

Täiendatud 18.veebruar 2018.  Artiklis on refereeritud Justiitsministeeriumi hädakaitse artiklit “Oska ennast kaitsta” ja kehtivaid seadusi (17.08.2016): Hädakaitseks võib ette võtta tegevusi, mida on kallaletungi tõrjumiseks vaja. Me ei ole kohustatud ründe eest põgenema ega abi kutsuma, vaid võime sellele vastu hakata. Eesti Vabariigi põhiseadus § 54. /—/  Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti…