enesekaitse lahingureeglid ründaja

Lahingureeglid enesekaitse kaklusel – ründaja vs SINA

Tihti on nii, et ründaja ise määrab, millist jõudu võib tema vastu kasutada.
Seaduslikul enesekaitsel tuleb osata sellest aru saada.

Konflikti olukordades on tähtis jälgida kõike toimuvat nii enne, samal ajal ja peale konflikti
– pead olema teadlik toimuvast (situational awareness),
s
iis suudad paremini hinnata jõu kasutamise lubatavust.

Mis tingimustel,
mis kujul ja
kui palju

võid ründaja suhtes jõudu/vägivalda kasutada.

Artikli kirjutamisel on lähtutud 16SEPT2016 kehtivatest Eesti Vabariigi seadustest.

3 orienteeritust ründaja suhtes

“Lahingureeglid” (rules of engagement).
Alati kehtib ainult üks neist:

  1. VÄLDI KONFLIKTI. 
    Jälgi toimuvat, et vältida konflikte. Täiesti tavapärane hoiak. Tekkiva konflikti puhul – rääkige oma erimeelsused selgeks – suhtlus on võti, mis annab ka emotsionaalse selguse.
  2. Tõrju rünne mitte-eluohtlikult kuni ründajast ei ole sulle enam ohtu.
    Et eemalduda konfliktist.
    Enamus enesekaitse kaklusi toimub selle reegli järgi.
  3. Eluohtlikule rünnakule vasta eluohtliku jõuga.

Juriidiline-taktikaline enesekaitse

  1. Kui keegi liigub sulle ähvardavalt ligi –  tagane, tõstes peopesad ründaja poole, käed enda näo kõrgusele (mitte-vägivaldne hoiak). Sel moel hoiad distantsi ja saad kätega vajadusel reageerida (valmisolek rünnaku tõrjumiseks).
    Äkilise rünnaku puhul päästavad sind ainult refleksid (kui sul on treening).
  2. Ära lase tal liikuda löögiulatusse. Kui saad, siis kindlasti ütle selge häälega, et “Hoia eemale!” või midagi muud, mis väljendab sinu mitte-nõustumist tema lähenemisega.
    Lisaks võib see tõmmata teiste tähelepanu ka, et sulle on oht teise isiku poolt.
  3. Ära lase endast haarata. Tehniliselt on haarata proovimine juba rünnaku alustamine kuigi sulle pole valu veel tekitatud. Kui teine isik saab sinust juba kinni (riidest, kotist, sallist, käest, kaelast või mujalt) on tal oluliselt lihtsam sind edasi rünnata ja sul seega oluliselt raskem rünnakut tõrjuda.
    Kui tundsid haarates valu (sind juba rünnati) on see kehaline väärkohtlemine teise isiku poolt ja kvalifitseeritav kuriteona.
    “Karistusseadustik § 121. Kehaline väärkohtlemine. Teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest, /—/”
  4. Kui sinust on juba kinni haaratud, siis ürita haardest vabaneda. Kui isik ei vabasta sind haardest ja ei lase sul lahkuda ja kogu tema käitumine viitab sellele, et tal on sinuga kurjad kavatsused, siis pead teda ründama tugevalt ja järsku.
    Juba see, et ta ei vabasta haaret viitab sellele.
    Juba see, et ta proovib sinust haarata võib viidata sellele.
    Kuid – rünnak ei pruugi alata haaramisega ega isegi paljakäsi.
  5. Kui ta lõi sind;
    kui ta üritas sind lüüa, aga lõi mööda;
    kui ta hakkas sind lööma, aga sa takistasid seda
    – ründa teda tugevalt ja järsku ja ära lõpeta enne kui ta on kahjutuks tehtud, et ta ei saaks sind kohe uuesti rünnata.
  6. Mitte-eluohtlikule rünnakule vasta mitte-eluohtlikku jõuga.
    Tuli,- nüri,- või teravrelvaga ründeid tuleb reeglina võtta kui eluohtlikuid.
  7. Tugevat ja järsku vasturünnakut saab õppida erinevatel lähivõitluse treeningutel.
  8. Kogu eelkirjeldatu võib toimuda paari sekundiga ja olla ka paari sekundiga läbi.
  9. Kui ründajast sulle enam ohtu ei ole, ei tohi sina ega keegi teine teda enam rünnata. Lahku ründaja nägemisulatusest ja helista 112.
  10. Kui otsustad ründaja kinni pidada kuni politsei saabumiseni: veendu et tema poolt ei ole sulle enam ohtu, veendu et kellegi kolmanda poolt ei ole sulle ohtu. Peale ründe tõrjumist ei tohi ründaja suhtes rohkem jõudu kasutada kui on vaja tema kinnipidamiseks.

Loe lisa: hädakaitse seaduslik pool enesekaitse teostamisel
ja Enesekaitse teooria & kus õppida lähivõitlust?

Tasuta kuukiri uutest artiklitest
Mitte sagedamini kui 1 kord kuus.