koer rünnak

Koera rünnaku tõrjumine

Ajakirjast “Saksa lambakoer”.

Teatud osa koerte käitumisest on tahtele alluv ja mõistuse kontrolli all. Koer mõtleb enne kui tegutseb. Teatud osa käitumisest on aga instinktiivne. Ärev, murelik ja hirmunud koer reageerib ilma mõtlemata. Rahulikus olekus koera käitumist kontrollib kõrgem ajukoor (mõtlev aju osa) – ta kuuletub ja käitub sobivalt ning suudab õppida.

Saagiinstinkt

Saagikäitumise vallandab saagiärriti, milleks reeglina on koerast eemale liikuv objekt. Jalgrattur, jooksja, suusataja – kõik nad on potentsiaalsed koerarünnakute ohvrid saagiinstinkti pinnalt (kui nad just nurga tagant koera suunas välja ei karga, mille puhul võivad nad toimida kaitseärritina). Miks? Nad on koerast eemale liikuvad objektid, mis ärgitavad koeri neid taga ajama ehk vastama saagikäitumisega.

See, mida koer peale saagi tagaajamist ehk saagini jõudes teeb (kas hammustab või mitte), oleneb ennekõike koera tõust – millisel kasutuseesmärgil on ta aretatud ehk millist saagikäitumist on temas juurutatud. Saksa lambakoertele kui karjakoertele on iseloomulik varitsemine, hiilimine objekti peatamine ja selle poole tormamine. Jahikäitumise viimase etapini (suuruluki jaht), mis tähendab lisaks tagaajamisele ka ründamist, jõuavad koeratõugudest vaid mõned üksikud

Kaitseinstinkt

Kaitsekäitumise vallandab kaitseärriti, milleks on koera poolt tajutav oht. Oluline on rõhutada, et koera poolt tajutav oht on subjektiivne, mitte objektiivne. Koer võib tajuda ohuna midagi, mida keegi teine (sealhulgas pahaaimamatu omanik) ohuks ei pea. Muruniiduk, vihmavarjuga/prillidega/keebiga/lonkav/purjus inimene, imik/väikelaps – on vaid mõned klassikalised näited, mida kõike koer ohtlikuks võib pidada.

Koerad tajuvad ohtlikena ka selliseid inimeste kehakeele signaale, mida kasutavad koerad omavahelises suhtluses vihameelsuse väljendamiseks või vastasele koormuse osutamiseks (nt jäigastunud, liikumatu kehahoiak, silma sisse põrnitsemine, hammaste paljastamine jne). Ohtlikeks võivad koerad pidada ka teatud tüüpi lähenemist neile (nt otse koera poole kõndimine, haavatavate/tundlike kehapiirkondade katsumine, kõrvade/silmade kinni katmine, kallistamine, koera kohale kummardamine jne).

Ohule reageerimine

On 5 varianti, kuidas koer ise kaitseärritile/ohule reageerib:
– VÕITLE – koer ründab (haugub, hammustab), et ohtu eemale peletada;
– PÕGENE – koer põgeneb, et ohu eest pakku pääseda;
– TARDU – koer tardub, et ära oodata kuni oht möödub;
– VEIDERDA – koer pakub asenduskäitumist (normaalset, kuid antud konteksti sobimatut käitumist),
– MEELITA – koer üritab ohuallikale tõestada, et ta on ohutu, sõbralik ja parimate kavatsustega (sealjuures on vahe, kas tegu on rahuliku kahepoolse kiindumusavaldusega või äreva, ülepakutud lipitsemisega).

See, millise reaktsiooni kasuks koer otsustab, oleneb tema hinnangust olukorrale – kui kohutavaks hindab ta ohuallikat (kas on nii ohtlik, et veiderdamine või meelitamine tunduvad liialt riskantsed), kui kõrgelt ta oma võimeid hindab (kas suudab võita/ära hirmutada, jõuab eest ära joosta, suudab ära meelitada) ja millised väljavaated tal on (kas on nurka surutud või rihma otsas, et põgenemine on välistatud jne). Rolli mängivad ka õppimine ja varasemad kogemused – milline reaktsioon on varasemalt tulemusi andnud.

Samas ei pruugi koer ühes situatsioonis vaid ühte reaktsiooni demonstreerida, vaid ta võib katsetada üht, teist ja kolmandatki – püüda põgeneda, kuid kui see tulemust ei anna, tarduda ja lõpuks võtta nõuks siiski rünnata. Enamjaolt pole rünnak koerte esimene valik, sest iga kaklus võib nende endi jaokski kurvalt lõppeda.

„AGRESSIOONIREDEL“

Reeglina eelneb/kaasneb kaitsereaktsioonile koera pingestumine ehk stressireaktsioon, mis võib avalduda mitmete erinevate kehakeele signaalidena:
– peitu pugemine, eemaldumine;
– aeglane kõnd;
– haukumine, urisemine, sööstmine;
– värisemine;
– küürutamine;
– tagurdamine;
– saba jalge vahele tõmbamine;
– esikäpa tõstmine;
– kõrvade tahapoole keeramine;
– pilgu või pea eemale pööramine;
– pilgu pehmendamine;
– silmade kissitamine;
– sage pilgutamine;
– aevastamine;
– sügamine, kratsimine;
– haigutamine;
– lõõtsutamine;
– mokkade limpsimine;
– „vaalasilmad“ (silmavalged näha);
– suurenenud pupillid;
– higised käpajäljed;
– alandlik urineerimine;
– iseeneslik pärakupaunade tühjenemine;
– maiustest keeldumine;
– maa nuuskimine;
– sik-sakis kõndimine.

See, kui tundlik ärrititele on, oleneb paljuski pärilikust eelsoodumusest ehk kaasasündinud omadustest. Kuid ärritiläve kõrgus on ka koolituse ja kogemustega mõjutatav ning oleneb muuhulgas ka koera hetkeseisundist ja olukorrast. Nii võib kõhna ja näljane koer hõlpsamalt saagikäitumisse lülituda, sest organism vajab toitu, mis saadakse läbi jahikäitumise. Samas võib näiteks koer, kellel on midagi kaitsta (kutsikaid, pereliikmeid, mänguasju vms) või kes tunneb end tavapärasemast haavatavamana (nt on haige, viibib pimedas/hämaras, kus ta nii hästi ei näe ja ennast nii turvaliselt ei tunne), kergemini asju ohtlikena tajuda ja kaitsva positsiooni võtta.

Mida teha?

Koeraomanikuna, et oma koer kedagi ei hammustaks:
– sotsialiseerige koera – võimaldage kutsikal juba väga noores eas tutvuda ja saada neutraalseid või positiivseid kogemusi väga erinevate inimestega, et ta hiljem neid ohuallikatena ei käsitleks. Selleks, et koer ühtegi sportlast küttima ei asuks, peab samuti alustama juba kutsikaeas sotsialiseerimisega – koerale erinevate liikumisvormide tutvustamisega;
– tõestage ja tehke koerale selgeks, et olete koerast vanem, targem, suurem ja tugevam, et ta usaldaks teie arvamust selle kohta, kas miski on ohtlik või mitte;
– et koer ennast kaitsma ei peaks – kaitske teda ise! Ärge laske asjatundmatutel koerast „üle sõita“ (helluste jagamisega koera ahistada kui koer seda ei soovi), selgitage neile kuidas on kohane koerale läheneda;
– ärge ise oma käitumise või elukorraldusega koerale ülemäärast stressi tekitage ja kasutage koera tegelemist, tema koolitamist, lõbustamist, väsitamist, et tema stressi vähendada;
– õppige tundma oma koera stressisignaale – nii saate muuta olukorda enne kui koer „üle piiri läheb“ ja „õnnetus“ juhtub;
– ärge keelake koerale stressisignaalide ilmutamist (nt urisemist) – võib juhtuda, et võtate koeralt ära hoiatussignaali, mille tagajärjel võib ta hoiatamata rünnata!;
– ärge kinkige koerale rünnakust eduelamust, mille tulemusena käitumise tõenäosus suureneb.

Inimesena, kes puutub kokku koertega:
– selleks, et mitte sattuda mõne koera saagiinstinkti objektiks, tasub lahtiselt liikuvat koera märgates katkestada saagiärritina käitumine – katkestada kiire, tavatu liikumine ja võimalusel paluda omanikul koer rihmastada või kontrolli alla võtta;
– kohelge koeri koertena, austuse ja lugupidamisega. Pakkuge neile koerakohast suhtlust. Ärge saatke võõrale koerale ohtlikena tunduvaid kehasignaale ega kohelge teda ohustavalt või koormavalt;
– võõra koera puhul ärge tehke ennatlikke järeldusi koera kehakeele järgi – koerad on sünnipäraselt erineva kehahoiuga;
– kui koer on juba ründamas, on antud soovitusi vigastuste vähendamiseks: rünnaku korral püüdke koera hammaste vahele panna oma kott, jakk, jalgratas vms; „mängige puud“ ehk seiske liikumatult jalad koos käed sõrmsoengus enda ees, vaadake maha; võtke nn „kilpkonna“ asend (kükitage maha, toetage küünarnukkidega põlvedele) ja hüüdke appi; ärge keerake koerale selga, taganege koerast aeglaselt selg ees.
Pidage meeles, et iga koer võib teatud tingimustel hammustada. Meie õnneks ei tee enamik koeri seda mitte kunagi!

Ülaloleva tekst pärit: ajakiri “Saksa lambakoer” nr 3/2013

Kas see ei aita?

Ülalolev enesekaitse koera rünnaku puhul on üsnagi passiivne nii sisult kui suhtumiselt – kaua sa seisad liikumatult ja karjud appi nagu väike laps? Inimene kui nö kõrgem intellekt peab olema koerast targem ja täiskasvanud elujõuline inimene temast osavam.

  1. Koer tunneb kui palju sa teda kardad. Samuti seda kui palju sa oled alfa (karjajuht-tüüpi).
  2. Koer niisama ei ründa.
  3. On vahe, kas sa ähvardad-ohustad koera või tema “territooriumit”.
  4. Ohualas liikudes hoia midagi, mida talle kohe hammaste vahele panna, nt käe ümber oma jope. Aga ära ärrita teda sellega, ära provotseeri. Ära tee koerale haiget kui sul ei ole selleks absoluutselt mingit põhjust, nt ainult haukumise puhul.
  5. Kui koer ründab või teda on vaja ise rünnata, siis on hea anda talle midagi hammaste vahele, haarata teise käega turjast ja ronida talle selga, nii et ta ei saa taganeda (koerad ei ole head maadlejad). Siis kasvõi sellesama kaltsuga tal lõuad kokku siduda, koer kuskile kinni panna või siduda ja helistada 112 kuna ta võib teisi ohustada või ise nälga/veepuudusesse surra.
  6. Hüppava rünnaku puhul ole ettevaatlik esikäpa küüntega, mis võivad silma lõhkuda.
  7. Koera rünnaku puhul helista 112. Kui said haavata, siis peaksid teada saama kas koeral mõnda ohtlikku haigust ei ole ja välja selgitama koera omaniku (trahvida/ kahjuhüvitis hooletu koerapidamise eest). Varjupaiga töötajal on tavaliselt kiibilugeja kaasas.
  8. Ohtlike koerte ja mõndade metsloomade vastu aitab ka pipragaas.

+++
Vaata ka: pipragaas
Koerad ei ole head maadlejad

+++
Ole kursis: facebook.com/enesekaitse või uudiskiri.
Uued artiklid, trennid, seminarid, loengud, võistlused.

UUDISKIRI
Max kord kuus.