telliskivi rimi turva käeraudu klient iseteeninduskassa

Juhtumi analüüs: millal poe turva võib sind raudu panna

30.juuli avaldas ajakirjanik Liisa Rebane artikli “Kalamajas aheldati kassas vea teinud klient käeraudadega posti külge ja tembeldati vargaks. Klient pöördus kohtusse” –

Turvamees pidas kliendi kinni, kinnitas ta käeraudadega posti külge … ” – kui “kinni pidamise” all on mõeldud “peatamine vestluseks”, siis mis toimus sellest kuni käerauastamiseni ? Kas turva ütles midagi? Kas klient ütles midagi?

Käeraudu võib turvatöötaja peale panna ainult piiratud juhtudel – Turvaseadus § 40 lg 4. “Käeraudu on lubatud kasutada isiku kinnipidamisel, kui on alust arvata, et ta võib põgeneda või rünnata turvatöötajat või sisevalvetöötajat või ohustada teisi isikuid või ennast.” – milline oli põhjuseks?

Kuidas jõudis klient pangakaardi ülekandest käeraudadesse?

Tehingu moment

Klient ostis 7 euro ja 61 sendi eest iseteeninduskassas kaupa, maksmise järel süttis aga punane tuli, mida klient eiras ja asus koos kaubaga lahkuma.” – artiklist loeme välja, et klient maksis oma kauba eest ära. Loomulik samm sellele on et ta “asub lahkuma”.
Kui klient teab, et on maksnud kõige eest ja näeb pangakaardi terminalis teadet “Tehing kinnitatud“, siis tegelikult pole tema asi ootama jääda, et kas äkki kuskil mingi värviline tuluke süttib. Ostu-müügi tehingu sooritamiseks poes on piir makstud/maksmata vahel, mitte kellegi tulukesed ei-tea-mis-süsteemi-järgi. Tulukesed on pigem klienditeenindajatele/turvadele märguandeks. Samamoodi nagu kui klient möödub turvaväravatest ja need annavad häiret – kui klient teab, et tal on kõik korrektselt, siis pole tema asi oodata kellegi järgi.
(Äärmuslik näide – kui klient ostab kanget alkoholi iseteeninduse kassa kaudu ja pudelile on turvaelement kinnitatud, siis vanusekontrolli teostanud teenindaja/turvatöötaja huvi on see element maha võtta, mitte ei ole kliendi huvi järjekordselt ootama jääda ei-tea-mida. Kui turvaelementi ei võeta maha ja see turvaväravas häiret annab, siis kliendi asi ei ole jällegi ootama jääda, et kas keegi nüüd teeb midagi. )
Samuti pole klient kohustatud võtma tšekki, pood lihtsalt peab seda pakkuma. Pabertšekk on kliendi oma ja võib teha sellega, mida tahab, sh kohe ära visata või üldse mitte vastu võtta. Alates “tehing kinnitatud” on makstud kaup kliendi oma, sest ta on oma raha juba andnud teisele osapoolele ära.

Kui sind kõnetatakse …

Kui peale ostu pöördub kliendi poole poe turvatöötaja või müüja sooviga täpsustada kiirelt mõned tehingu asjaolud milles võis eksimus olla sisse tulnud, siis on mõistlik kliendil ka teenindaja/turva vähemalt ära kuulata kuna viga võis tekkida hoopis kliendi kahjuks ja kohtumenetluses on iseloomustav kirjeldus “Kas ja kuidas isik reageeris kõnetamise peale?”

Tulles tagasi Telliskivi Rimi juhtumi juurde – kas turvatöötaja ütles midagi nt “Tere. Vabandust, kassas lõi punase tule teie makse peale põlema. Palun, kontrollime kiirelt ostu üle?”. Kas klient vastas ka üldse midagi või kõndis väljapääsu poole?

Jättes selle Delfi artikli kõrvale ja vaadates otse kohtulahendist ,siis näeme alles sündmuse olulisi iseloomustusi:
” Lisaks on turvatöötaja ettekandes märgitud, et iseteeninduskassast tehtud video järgi pidi hagejale [poe klient] olema mõistetav, et selle kasutamisel tekkis probleem. Hoolimata sellest ei jäänud hageja kauplusesse asjaolusid selgitama, vaid hakkas kauplusest väljuma ning osutas turvatöötajale füüsilist vastupanu.”
” Turvatöötaja ettekande kohaselt võis punane tüli süttida kostjast sõltumatutel põhjustel. Seejuures oleks hageja pidanud asjaolude väljaselgitamiseks tegema koostööd turvatöötajaga sõltumata sellest, mis põhjusel iseteeninduskassas punane tuli süttis. Seetõttu oli turvatöötaja tegevus seotud hageja enda käitumisega, kes olukorda selgitamata soovis kauplusest lahkuda ning keda turvatöötajal sõnade abil peatada ei õnnestunud. Arvestades, et hageja möönis võimalust, et kaupluses jäi kaupade eest tasumata, on arusaamatu, miks soovis hageja sealt lahkuda koos ostudega enne olukorra selgitamist ja vaatamata turvatöötaja ettepanekule.”
– lahendi järgi kasutati käeraudu seaduslikult, sest isik proovis lahkuda ja osutas turvatöötajale füüsilist vastupanu kuigi oli teadlikuks tehtud võimalikust veast tehingul.

Suhtumine et “See on nende masina viga, mitte minu ja seega nende süü, et raha kaotavad” on lapsik. Selgus müügilepingu sooritamisel poes on mõlema osapoole huvides – ostja ei taha vea tõttu raha rohkem maksta; aus ostja ei taha maksmata jättes anda teisele osapoolele õigust kulutada tema aega võimaliku eksimuse selgitamiseks ja ammugi õigust ennast raudu panna.

Sündmus toimus 28.juuni 2018, kohtulahend 2.mai 2019 – isik käis nagu aasta aega kohtus 7 € pärast? Lisaks jäid menetluskulud tema kanda.

Kuidas sellist absurdi vältida? Oletame, et klient saab teadlikuks võimalikuks veast alles siis, kui turvatöötaja talle järgi tõttab ja teda kõnetades informeerib, et tehingu sooritamisel oli mingi viga. Jällegi – nüüd on ostja huvides aru saada mis võis olla võimalik eksimus, mitte jääda ootama kuni turva või teenindaja seda lahendada üritavad. Ja mitte anda turvatöötajale õigust käeraudu panna. Kui järjekordne poe turvatöötaja on ebapädev ükskõik milleks ja ta piirab isiku liikumisvabadust ja/või ähvardab gaasi lasta, siis võib talle politsei kutsuda.

Kuukiri