hädakaitse enesekaitse

Hädakaitse & enesekaitse seadustes

Täiendatud 22jan2017. 
Artiklis on refereeritud Justiitsministeeriumi hädakaitse artiklit “Oska ennast kaitsta” ja kehtivaid seadusi (17.08.2016):

Hädakaitseks võib ette võtta tegevusi, mida on kallaletungi tõrjumiseks vaja. Me ei ole kohustatud ründe eest põgenema ega abi kutsuma, vaid võime sellele vastu hakata.

Eesti Vabariigi põhiseadus § 54. /—/ 

Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.

Kui ennast kaitsval inimesel on võimalus valida, peab ta valima säästvama vahendi. Samal ajal on hädakaitse korral lubatud kasutada vahendeid, mis on kahjustavamad kui ründaja ründevahend. Nii võib noaga ründavat inimest tõrjuda püstoliga, aga relvaga võib tõrjuda ka paljakäsi ründavat inimest, kes on rünnatavast palju tugevam. Kui muud kindlat võimalust ei ole, on selline tegutsemine lubatud.

Kallaletungi tõrjumisel võib tekitada ründajale suuremat kahju, kui too on kavatsenud end kaitsvale inimesele tekitada. Näiteks kui ainus võimalus vägistamist vältida on selline, mis toob kaasa ründaja surma, võib inimene ennast sel moel kaitsta. Seda hoolimata tõigast, et üldiselt peetakse inimelu tähtsamaks kui seksuaalset puutumatust.

Karistusseadustik § 28. Hädakaitse
(1) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.
(2) Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab.
(3) Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele.

Relva võib kasutada ka näiteks niisuguse ründaja vastu, kes kavatseb röövida autot või rahakotti. Seda ei tohi teha ainult siis, kui on ilmne, et röövimist saab ära hoida muul moel. Näiteks röövijaks on relvastamata ja kehalise puudega inimene, keda on kindlasti võimalik tõrjuda ka paljakäsi. Tuleb arvestada, et meil ei ole tihti võimalik aru saada, kas meilt tahetakse lihtsalt mõnd asja ära võtta või ollakse valmis kasutama ka surmavat vägivalda. Seetõttu tuleb ikkagi lähtuda sellest, et inimesel on õigus ennast kaitsta.

Hädakaitse rünnaku puhul

Ründajat ei tohi surmata, kui rünnatav ei ole füüsiliselt ohus ja üritatakse varastada midagi tühist. Näiteks kui aiaomanik näeb eemalt õuna näppavat poisikest ja ainus võimalus õunavargust vältida oleks varas maha lasta, ei tohi ta seda siiski teha.

Inimene ületab hädakaitse piiri, kui ta kasutab teadlikult vahendeid, mida pole rünnaku tõrjumiseks ilmselgelt vaja – näiteks on ründajaks tugeva kehalise puudega inimene –, ja kui ta tekitab ründajale teadlikult ja tahtlikult liigset kahju.

Enesekaitsevõtteid, sealhulgas vastulööke, tuleb kasutada ainult nii palju, kui on vaja kallaletungi tõrjumiseks. Näiteks ei tohi vastupanuvõimetut vastast edasi lüüa – sellises olukorras jääb kaitsja enesekaitsepiiride ületamise tõttu ise süüdi. Kui rünnak on peatatud, ei tohi asuda ründajale kätte maksma. Temaga peab edasi tegelema politsei.

Põhiseadus §22 järgi ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda vastu, siittulenevalt ei ole sa kohustatud teavitama politseid kui osalesid kakluses kuna võid ennast inkrimineerida.

Kuriteolt või pärast seda põgenemiskatselt tabatud inimese võib igaüks – nii kannatanu ise kui ka mõni pealtnägija – kinni pidada ja politseisse toimetada. See, kui suurt jõudu tema vastu tarvitada, oleneb sellest, kui ohtliku kuriteo ta on kinnipidaja teada toime pannud ja kui ohtlik ta seega ise on. Vägivaldse kurjategija kinnipidamiseks võib kasutada rohkem jõudu, ent näiteks mõne asja lõhkunud inimese elu ei tohi ohtu seada. Hädakaitse ja kurjategija kinnipidamine erinevad selle poolest, et hädakaitsega püütakse kuritegu ära hoida, kinnipidamise reeglid tulevad aga arvesse siis, kui kuritegu on kas juba tehtud või selgesti pooleli jäetud. Seetõttu tuleb kurjategija kinnipidamise puhul kasutada jõudu vaoshoitumalt kui hädakaitse puhul.

Loe ka: Enesekaitse taktika & trennid

UUDISKIRI
Max kord kuus.