hädakaitse süütuse presumptsioon

Hädakaitse, 3.osa: kakluse menetlusest

Eelmises artiklis kasutatud D.Štšerbin’i magistritöö hädakaitse õigusteooriast jõudis järeldusele, et Eesti kohtupraktika ei ole hädakaitse situatsioonide hindamisel piisavalt järjekindel ja ühetaoline. Kokkuvõttes (lk 80): “Nii nähtub Riigikohtu lahenditest, et hinnates ühe ja sama kriminaalasja asjaolusid, üle pooltest otsustest (s.o. 70%) esimese, teise ja kolmanda astme kohtud jõudsid kas diametraalselt erinevate järeldusteni või kriminaalasi oli üldse saadetud uueks arutamiseks. Kriminaalasjade uueks arutamiseks saatmise peamisteks põhjusteks olid:

  1. kas tõendite kogumile antud ebapiisav hinnang;
  2. oli jäetud analüüsimata või kontrollimata mingi hädakaitse element;
  3. otsuse resolutiivosas oli puudu nõuetekohane põhjendus süüdistatava hädakaitseseisundi ja hädakaitsepiiride ületamise kohta;
  4. kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine
  5. ja kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.”
    (NB! D.Š. tööle viitamine lõppes).

Seega – kui osalesid kakluses – ära räägi toimunust kuni pole oma advokaadiga kohtunud ja mitte mingil juhul ära loobu õigusest advokaadile. Eriti kui oled ise täiesti veendunud, et oled süüdi ja sa ei soovi seda varjata. Samuti ka juhul kui oled veendunud, et kaklus oli sinu poolt seaduslik enesekaitse ja sul pole advokaati vaja. Tavainimene lihtsalt ei tea paljusid nüansse, mis võivad oluliselt muuta menetluskäiku ja võimalikku kohtuotsust

Põhiseadus või Karistusseadustik ?

Põhiseadus § 22.
Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama.
Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu.

Seega PS § 22 järgi ei ole keegi kohustatud teavitama enda kakluses osalemisest politseid (112 kõned automaatsalvestatakse) kuna ta võib ennast inkrimineerida ? Kuid …

Karistusseadustik § 124. Abita jätmine
(1) Teadvalt eluohtlikus seisundis olevale inimesele abi andmata jätmise eest õnnetuse või üldise ohu korral, kui abi andmine oleks olnud võimalik ilma abistajat ennast ohtu seadmata,/—/

Enesekaitse kakluse puhul olukord, kus agressor jääb maha lebama võib enesekaitse teostajal tekkida olukord, milles abi andmata jätmisel ta võib ennast inkrimineerida KarS §124’ga. Kuid …
“õnnetuse või üldise ohu korral” – teadlik ründe initsieerimine ei ole õnnetus ega üldine oht vaid spetsiifiline ründajast endale tekitatud oht;
“kui abi andmine oleks olnud võimalik ilma abistajat ennast ohtu seadmata” – siin tuleb vaadata juba täpsemalt elulisi asjaolusid, sh ründe võimalikku jätkuvust;
ja EV õigusaktide hierarhia – põhiseaduslik õigus ennast mitte inkrimineerida on tähtsam kui seaduslikul enesekaitsel KarS §124.

Süütuse presumptsiooni hallil alal

Kriminaalmenetluse seadustik § 34. Kahtlustatava õigused ja kohustused
(1) Kahtlustataval on õigus:
1) teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest;
2) teada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu;/—/

Hetkest millal kakluses osaleja sündmuskohal kinni peetakse politsei poolt kuni hetkeni kui ta kohtub oma advokaadiga, on aeg millal on suurim oht anda ennastsüüstavat infot ja sellega teha enda kaitsja/advokaadi töö raskemaks. Enim kannatavad Eestis sellest isikud, kes ei tea et nad võivad hoopis süütud olla ja isegi piiripealsetel juhtudel annavad politseile infot/räägivad enne advokaadiga kohtumist, mis võivad kallutada võimaliku kohtuotsuse nende kahjuks. Kui just isik ei ole juristi haridusega, on ta seega politsei/uurija huvide meelevallas kuni advokaadiga kohtumiseni – huvide konflikt. Selle aja jooksul võib juhtuda, et ta teadmatult räägib või käitub ennastsüüstavalt. Isiku õigus süütuse presumptsioonile on siis “hallil alal”. 

Seega …

Ära räägi politseiga

J.Duane loeng teemal, miks sa ei tohiks politseiga rääkida – otseses mõttes. Antud loeng küll anglo-ameerika jurisprudentsi vaatenurgast, kus kohtusüsteem on erinev, kuid mõte on sobilik ka Eesti romaani-germaani õigusssüsteemile:

Kokkuvõte videost: Kui sa ei tea juurat, siis sa ei pruugi teada, et millist seadust võid olla rikkunud. Samuti kui su ütlused või käitumine võivad võimalikku kohtumenetlust kallutada sinu kahjuks.

2. huvide konflikt

Ehk mida su kaitsja/advokaat sulle ei räägi.
Ebasiiras advokaat võib ta luua oma kliendil ettekujutuse, et kliendil on kaasusega lootus pigem võita ja seega on mõttekas edasi protsessida kuigi tegelikult on mõistlik tunnistada süüd ja minna kokkulepemenetlusse. Pikemale protsessimisele kallutamise põhjuseks võib olla nt raha, prestiižne kaasus või lihtsalt ebapädevus. Ta saab seda ebaeetilist võtet kasutada samal põhjusel, miks eelpoolnimetatud 1.huvide konfliktil – tavaliselt ei ole kahtlusalune juristi haridusega või ei tunne piisavalt juura sfääri.

Eesti Advokatuuri Eetikakoodeks §8
(1) Kui see pole vastuolus seadusega, kutse-eetika nõuetega või kliendi huvidega, arvestab advokaat kaitsmis- või esindusviiside ja vahendite valikul kliendi soovi.

Ennetamaks arusaamatusi on mõistlik suhelda oma advokaadiga selgelt, väljendada oma huvid selgelt ja küsida selgitusi protsessi toimingute kohta.

***

Artiklit redigeeritud: 19.01.2020, ML.

Loe ka: Ennetav enesekaitse – teadlikkus toimuvast

Kuukiri