hädakaitse süütuse presumptsioon

Hädakaitse, 3.osa: kakluse menetlusest

Eelmises artiklis kasutatud D.Štšerbin’i magistritöö hädakaitse õigusteooriast jõudis järeldusele, et Eesti kohtupraktika ei ole hädakaitse situatsioonide hindamisel piisavalt järjekindel ja ühetaoline. Kokkuvõttes (lk 80): “Nii nähtub Riigikohtu lahenditest, et hinnates ühe ja sama kriminaalasja asjaolusid, üle pooltest otsustest (s.o. 70%) esimese, teise ja kolmanda astme kohtud jõudsid kas diametraalselt erinevate järeldusteni või kriminaalasi oli üldse saadetud uueks arutamiseks. Kriminaalasjade uueks arutamiseks saatmise peamisteks põhjusteks olid:

  1. kas tõendite kogumile antud ebapiisav hinnang;
  2. oli jäetud analüüsimata või kontrollimata mingi hädakaitse element;
  3. otsuse resolutiivosas oli puudu nõuetekohane põhjendus süüdistatava hädakaitseseisundi ja hädakaitsepiiride ületamise kohta;
  4. kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine
  5. ja kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.”

Seega – kui osalesid kakluses – ära anna ütlusi kuni pole oma advokaadiga kohtunud ja mitte mingil juhul ära loobu õigusest advokaadile. Eriti kui oled ise täiesti veendunud, et oled süüdi ja sa ei soovi seda varjata. Samuti ka juhul kui oled veendunud, et kaklus oli sinu poolt seaduslik enesekaitse ja sul pole advokaati vaja. Tavainimene lihtsalt ei tea paljusid nüanse, mis võivad oluliselt muuta menetluskäiku ja võimalikku kohtuotsust.

Süütuse presumptsioon ?

Põhiseadus § 22.
Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama.
Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu.

Seega PS § 22 järgi ei ole keegi kohustatud teavitama enda kakluses osalemisest politseid kuna ta võib ennast inkrimineerida.

Kriminaalmenetluse seadustik § 34. Kahtlustatava õigused ja kohustused
(1) Kahtlustataval on õigus:
1) teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest;
2) teada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu;
/—/

Hetkest millal kakluses osaleja sündmuskohal kinni peetakse politsei poolt kuni hetkeni kui ta kohtub oma advokaadiga, on aeg millal on suurim oht anda ennastsüüstavaid ütlusi ja sellega teha enda advokaadi töö raskemaks. Enim kannatavad Eestis sellest isikud, kes ei tea et nad võivad hoopis süütud olla ja isegi piiripealsetel juhtudel annavad politseile ütlusi enne advokaadiga kohtumist, mis võivad kallutada võimaliku kohtuotsuse nende kahjuks. Keskmine Eesti kodanik ei ole juristi haridusega ja on seega politsei/uurija huvide meelevallas kuni advokaadiga kohtumiseni. Selle aja jooksul võib juhtuda, et ta teadmatult annab ennastsüüstavaid ütlusi. Praeguses Eesti praktikas ei ole riigi poolt kaitstud selliste isikute põhiseaduslik õigus süütuse presumptsioonile

Seega …

Ära räägi politseiga

J.Duane loeng teemal, miks sa ei tohiks politseiga rääkida – otseses mõttes. Antud loeng küll anglo-ameerika jurisprudentsi vaatenurgast, kus kohtusüsteem on erinev, kuid mõte on sobilik ka Eesti romaani-germaani õigusssüsteemile:

Kokkuvõte videost: Kui sa ei tea juurat, siis sa ei pruugi teada, et millist seadust võid olla rikkunud. Samuti kui su ütlused või käitumine võivad võimalikku kohtumenetlust kallutada sinu kahjuks.

Loe ka: Ennetav enesekaitse – teadlikkus toimuvast

Tasuta kuukiri uutest artiklitest
Mitte sagedamini kui 1 kord kuus.