enesekaitse

Enesekaitse teooria ja taktika

Enesekaitse teooria, taktika, trennid ja enesekaitsevahendid. Täiendatud 1aug2017

Enesekaitse on käitumuslike ja lähivõitluslike võtete kogum, mille eesmärk on vältida või tõrjuda pahatahtlikku rünnet enda vastu.
Enesekaitse jaguneb tinglikult ennetavaks- ja kontakt-enesekaitseks; verbaalseks, relvata ja relvaga enesekaitseks. Relvaks võib olla nt ka pastakas, sall või tool.

Enesekaitse taktika

Ennetav enesekaitse algab sellest, et

  • sa ei lähe teatud kellaaegadel teatud kohtadesse.
  • paned tähele ümbruses toimuvat (situational awareness).
  • kannad kaasas telefoni, et vajadusel kutsuda politsei, takso või tuttav(ad) kiirelt järgi.
  • sa ei lase ennast mängida olukordadesse, kus sind on võimalik rünnata.

Kui oled hea jooksja või sul on võimalik kiirelt auto, ratta või bussiga lahkuda, siis on see juba oluline eelis. Seega on kergejõustik ka omamoodi enesekaitse treening 🙂 .
Samuti võib olla taktikaliselt otstarbekas anda ründajale/röövijale mida ta soovib:

  • kui ründaja(d) on sinust tõenäoliselt füüsiliselt või vahenditega üle (nuga, püstol) ja tahab ainult sinu raha, telefoni või muid väärisesemeid.
  • kui lisaks sinule on ohus ka keegi teine, su lähedane nt kes võib langeda isegi jõhkrama rünnaku ohvriks.

Sellisel puhul räägi temaga ja samal ajal jäta meelde võimalikult palju tema välimust, eelkõige pusa&püksid, seejärel eritunnused, nt tatoveering, arm. Kui röövel on lahkunud, siis võimalusel jälita teda eemalt ja esimesel võimalusel helista 112 (peata auto, küsi möödujalt) ja anna röövli liikumissuund ja välimuse kirjeldus. Seejärel jälita röövlit kuni näed lähenevat politseipatrulli. Kui hästi läheb, saad oma vara tagasi ja tervis jäi ka alles. Eelnimetatud jälitamistaktika ei pruugi alati õnnestuda ega olla ka ohutu.

Oht

Kui ründaja tahab sinult või su lähedaselt rohkem kui maist vara ja füüsilist kontakti ei ole enam võimalik vältida, nt oled kinnises ruumis, sündmuskohalt ei ole võimalik lahkuda või su lähedane ei suudaks joosta sama kiirelt kui sina, siis pead reaalselt füüsilisse konflikti minema. Selleks on mõned taktikad:

  • näitad, et oled valmis enda eest seisma ja ootad tema esimest rünnakut.
  • kui oht sinu või kellegi teise elule-tervisele on vahetu (“kohe juhtumas”), siis võid rünnata esimesena ja tugevalt. Esimeseks petteks võid ründajale ka midagi näkku visata (müts, pudel, joogitops, suits).

Sealt alates loevad juba sinu reaalsed oskused ja refleksid, mitte see mida sa arvad ennast oskavat. Neid oskusi õpid ainult lähivõitluse treeningutel.

Vägivalda ei huvita, mis võitluskunsti trennis sa käid. Enesekaitse võtete õppimisest on vähe kui sa ei suuda neid rakendada vastuhakkava & ründava agressori peal.

Enesekaitse lähivõitlus

Tänaval, klubis, trepikojas, metsas ja kus iganes keegi sind ründab:

  1. Sa ei saa panna olukorda “pausi peale” – JUHI toimuvat.
  2. Kaklus toimub eelkõige su peas
    – suhtumine määrab tulemuse – OLE initsiatiiv.
  3. Võidab see, kes on kõige agressiivsem.
  4. Ära küsi reegleid.
  5. Kas sa mõtled kuidas ennast kaitsta või kuidas teda rünnata?
    Ära ole ohver, ole vastane – parim kaitse on rünnak.
  6. Kaklus ei ole läbi kui sa nuga või kuuli saad – kaklus on läbi kui sa enam ei kakle.
    It ain’t over ‘til it’s over.
  7. Ära oota, et mis juhtub – LOO seda.

Sa ei saa lihtsalt “tõmmata molli” tropile, kes sinuga “mölisema tuli”. Ta võib kukkuda vastu äärekivi peaaju põrutusse surnuks. Samal põhjusel ei tohiks joobes inimest tugevalt eemale tõugata ega visata, kui see ei vasta ründe ohtlikusele, on küllaga juhtumeid kus nii on surnuks kukutud.

Millisele enesekaitse kursusele või trenni minna?

Alustuseks sobib peaaegu ükskõik milline püstivõitluse õpetus (nt poks või taipoks), kus on regulaarset sparringut (iga trennikord). Kuna enamus mitte-sportlikke kaklusi hakkab püsti, siis õpid sellega distantsi ja löögiulatuse “ohuvälja” tunnetust ja tavalisemaid käe- ja jalalööke.

Kuna enamus mitte-sportlikke kaklusi lõppeb maas, siis püstivõitlusega kõrvuti õpi ka maadlust (bjj, kreeka-rooma, vabamaadlus jt) (koos sparringuga, elustreeninguga). See õpetab enda ja vastase keha kontrollima.

Füüsiliselt õpid vastase keha kontrollima maasvõitluse treeningutel paremini kui püstivõitluse treeningutel.

Elustreeningul õpid olulised oskused enesekaitseks:

  1. Distantsi hoidmine.
    Ta saab sind lüüa kui sa oled tal löögiulatuses või tal on lihtne liikuda sulle löögiulatusse.
  2. Blokkimine.
    Löökide blokkimine ja pareerimine harjuta sisse kuni refleksi tasandile. Su refleks-liigutused on kiiremad kui SINU mõtlemine ja kiiremad kui VASTASE rusikas (v.a. käeulatuses).
    Memo: Distants&Käed – mida lähemal vastane, seda kõrgemal enda näo juures on sinu käed.
  3. Ründamine.
    Rünnak on parim kaitse. Kui jääd ainult blokkima ilma ründamata, saad lõpuks ikka sisse. (Proovi sparrides järgi.)
  4. Liikumine.
    Väga oluline edukaks distantsi hoidmiseks, blokkimiseks ja ründamiseks.
  5. Ego.
    Kui oled trennis sparrides ja võistlustel korralikult mõned(kümned) korrad “tappa saanud” õpid alandlikkust ja lugupidamist teise inimese ja oma vastase vastu kuid tead ka kus on piir, millest sina tagasisammu enam ei teeTalk like a gentleman, fight like a monster.

Kaklemist õppides tuleb vahet teha võistluslikul– ja tänavakakluselTänavakakluses enesekaitse teostamisel tuleb arvestada hädakaitse seadustega. Niisama avalikus kohas kaklemine on karistatav avaliku korra rikkumisena ja teise inimese löömine on kriminaalkorras karistatav. Võistluslikku (sportlikku) kaklust piiravad reeglid.
Võistlusel/sparris on väljapatsutamisega (tapout) kaklus läbi. Tänaval sa ei saa “alla anda” – there is no tap-out in streetfight.

Enesekaitse trennid

Mida trenni valikul arvesse võtta?

  • Enda seniseid oskusi.
  • Perspektiivi – mida sa täpselt tahad seal õppida ja mis aja jooksul.
  • Dojo miljöö.
  • Füüsilist vormi, vanust ja tervist.
  • Asukohta & hinda – kui lihtne on sul seal käia.

Mida võitluskunstide õppimine annab?

  • Oskad ennast, oma lähedasi ja teisi kaitsta “kurjade jõudude” eest 🙂
  • Arendab oluliselt visuaalset vormi (lihaste-rasva suhe ja keha rüht) ja jõudlust.
  • Suurendab enesekindlust.
  • Distsiplineerib keha ja meelt.
  • Maandab ja ennetab pingeid.
  • Saad uusi tutvusi erinevatest trennidest ja laagritest 🙂enesekaitse trennid

Vali endale sobiv trenn siit.

Enesekaitse vahendid
Pipragaasi joa balloon
Taktikaline pastakas
Taktikaline taskulamp

+++
Soovid olla kursis uute enesekaitse artiklitega?
Jälgi facebook.com/enesekaitse või igakuine uudiskiri – Ka uued videod, trennid, kursused & seminarid.

Tasuta kuukiri uutest artiklitest
Mitte sagedamini kui 1 kord kuus.