Mustakivi tulistamine – Riigikohtu lahendist

Mustakivi tulistamise Riigikohtu lahend on järjekordne näide kuidas kohtuastmed teevad samas kaasuses täiesti erinevaid otsuseid. Riigikohus mõistis juulis 2021 õigeks teetöölise D.Doroškevitši, kes tulistas 2018 augustis enesekaitseks teda töö ajal rünnanud alkoholijoobes meest. Punkt 14, faktilised asjaolud, mille üle kassatsioonimenetluses ei vaieldud: “Süüdistatav tegi õhtusel ajal teetöid. Ühel hetkel tuli tema juurde tööga kaasnevast mürast… Continue reading Mustakivi tulistamine – Riigikohtu lahendist

Juhtumi analüüs: millal poe turva võib sind raudu panna

30.juuli avaldas ajakirjanik Liisa Rebane artikli “Kalamajas aheldati kassas vea teinud klient käeraudadega posti külge ja tembeldati vargaks. Klient pöördus kohtusse” – “Turvamees pidas kliendi kinni, kinnitas ta käeraudadega posti külge … ” – kui “kinni pidamise” all on mõeldud “peatamine vestluseks”, siis mis toimus sellest kuni käerauastamiseni ? Kas turva ütles midagi? Kas klient… Continue reading Juhtumi analüüs: millal poe turva võib sind raudu panna

Hädakaitse, 3.osa: kakluse menetlusest

Eelmises artiklis kasutatud D.Štšerbin’i magistritöö hädakaitse õigusteooriast jõudis järeldusele, et Eesti kohtupraktika ei ole hädakaitse situatsioonide hindamisel piisavalt järjekindel ja ühetaoline. Kokkuvõttes (lk 80): “Nii nähtub Riigikohtu lahenditest, et hinnates ühe ja sama kriminaalasja asjaolusid, üle pooltest otsustest (s.o. 70%) esimese, teise ja kolmanda astme kohtud jõudsid kas diametraalselt erinevate järeldusteni või kriminaalasi oli üldse… Continue reading Hädakaitse, 3.osa: kakluse menetlusest

Hädakaitse, 2.osa: teooria ja mõisted

Jätkuks esimesele osale mis oli enesekaitse seaduslikusest on siinses artiklis vaadatud lähemalt erinevaid hädakaitse mõisteid. Kasutatud allikaks on D.Štšerbini põhjalik magistritöö (Tartu Ülikool, 2014) hädakaitse õigusteooriast tema poolt kasutatud viidetega Eesti õigusteaduse kirjandusele. Lõikude lõppu olen pannud peatüki numbri kui seda on lõigus kasutatud, et vajadusel saaks konteksti lugeda. Hädakaitse terminoloogiat Laiemas tähenduses jaguneb hädakaitse… Continue reading Hädakaitse, 2.osa: teooria ja mõisted

Lahingureeglid enesekaitse kaklusel – ründaja vs SINA

Tihti on nii, et ründaja ise määrab, millist jõudu võib tema vastu kasutada. Seaduslikul enesekaitsel tuleb osata sellest aru saada. Konflikti olukordades on tähtis jälgida kõike toimuvat nii enne, samal ajal ja peale konflikti – pead olema teadlik toimuvast (situational awareness), siis suudad paremini hinnata jõu kasutamise lubatavust. Mis tingimustel, mis kujul ja kui palju võid ründaja… Continue reading Lahingureeglid enesekaitse kaklusel – ründaja vs SINA

Hädakaitse & enesekaitse seadustes

Täiendatud 18.veebruar 2018.  Artiklis on refereeritud Justiitsministeeriumi hädakaitse artiklit “Oska ennast kaitsta” ja kehtivaid seadusi (17.08.2016): Hädakaitseks võib ette võtta tegevusi, mida on kallaletungi tõrjumiseks vaja. Me ei ole kohustatud ründe eest põgenema ega abi kutsuma, vaid võime sellele vastu hakata. Eesti Vabariigi põhiseadus § 54. /—/  Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti… Continue reading Hädakaitse & enesekaitse seadustes