agressioon kiskja lorenz kurjus

Agressiivsus või kurjus – loodusteaduslik vaade agressioonile

Loomariigis esineva agressiivsuse seaduspärasuste tundmine aitab meil paremini aru saada inimeste agressiivsusest, mis on küll kaetud erinevate inim-psühholoogiliste varjunditega kuid loomalikud ilmingud ei ole sealt kadunud. Oleme siiski mõlemad taksonoomilises loomade riigis Animalia.

Raamat “Niinimetatud kurjus. Agressiooni looduslugu” 1963, Konrad Lorenz. Ta sai 1973.a Nobeli füsioloogia- ja meditsiiniauhinna. See raamat on üks tema tuntuimaid ja tõlgitumaid teoseid. Ta oli üks loomade käitumist uuriva etoloogia rajajaid.

Agressiooni erinevad tüübid

Järgnev on raamatu põhjal. Kaasaegne konsept võib olla erinev sellest.

Saaki küttiv kiskja ja teda vasturündav saakloom võitlevad erinevatel sisemistel ajenditel (lk 48).
1. Küttiv ja saaki mahamurdev kiskja on sel ajal “kõike muud kui tige” – ta tegutseb jahikirest.
2. Hulgakesi oma potentsiaalset ründajat kiusavad (ing.k. mobbing) saakloomad näitavad nii oma viha selle kiskja vastu (Lk 48) ja hoiatavad ümbritsevaid tema liikumisest. Kuigi üksikult teda ei ründaks.
3. Võitleb nagu nurkasurutud rott. K.Lorenz kasutab koos H.Hedigeriga mõistet “kriitiline reaktsioon“, mis on pingeline heitlus, milles võitleja paneb mängu kõik, sest tal ei ole põgenemisvõimalust ega lootust vastase halastusele. “Sellise ägedaima võitluse vormi tingib hirm, intensiivne soov põgeneda, mis ei leia lahendust tavalises põgenemises, sest oht on liiga lähedal. Samamoodi ka siis kui teda sunnib paigale jääma tung kaitsta oma pesa või perekonda.” Lk 51.

[Inimese puhul reageerivad neerupealised ülalnimetatud kolmele olukorrale hormonaalselt erinevalt (nt põgene-või-võitle reaktsioon; serotoniin) ja see loob inimesel psühholoogilised erinevused, mis otseselt mõjutab seda kuidas ta kakleb. Seda on tähtis teada enesekaitse õppimisel, vägivaldsete sündmuste analüüsis, äsja vägivaldse trauma üleelanud inimesega suhtlemisel jm. Nt peale 10-minutilist vägivaldset elu eest võitlemist võib inimene langeda akontaktsesse šokki seoses kortisooli järsu langusega. M.L.]

Huvitavaks võrdluseks võib siia tuua tähelepaneku etoloog Desmond Morris‘e poolt (Catwatching: The Essential Guide to Cat Behaviour, lk 43): kogenud kassid on õppinud ohtliku koeraga vastakuti sattudes pigem ründama kui põgenema, aga selleks peab julge kass olema 🙂 . Kassi eest ära jooksmine vallandab koeras tugeva jahi tungi – “Söööööööma!”. Isegi kui kass lõpuks otsustab seisma jääda ja võitlema hakata, siis on edu tõenäosus väike, sest koer on juba jahi jooksus häälestunud koheselt tapma.
Kui aga kass alguses kohe vastu seisab koerale, siis tal on suurem lootus ellu jääda kuna ise koera rünnates ta ei käitu nagu saak ja seega ei anna saakloomale iseloomulike signaale.
Inimeste maailmast võib siia analoogi tuua näidetel kui sarimõrvarite käest on uuritud, et kuidas nad ohvreid on valinud ja vastused on stiilis – “Ta käitus nagu ohver.”

Lk 12. Saateks, bioloog T.Keskpaik: “Agressiivsust on määratletud kui ühe indiviidi füüsilist toimingut või ähvardustegevust, mis piirab või ahendab teise indiviidi vabadust ja geneetilist eluvõimet.” S.Freud ja K.Lorenz peavad agressiivsust kaasasündinud instinktiks.

Ähvardamisel on bioloogiliselt liiki alalhoidev funktsioon kuna aitab nõrgemal loobuda võitlusest mille võitmiseks tal väljavaateid ei ole ja tugevamal hoiduda vigastustest, mida nõrgem viimases hädas elu eest võideldes talle tekitada võib. Lk 127. [Nagu win-win pakkumine.]

Sisust

Enamus näiteid on autor toonud veelindudest ja kaladest kuna need olid talle meelepärasemad kuid on ka mitmeid teisi loomi kuni inimeseni välja. Sisust lühidalt kirjutas autor eessõnas:

Lk 25. “Kahe esimese peatüki alguses ma lihtsalt kirjeldan agressiivse käitumise tüüpilisi vorme. Kolmandas peatükis käsitlen seda, kuidas agressioon aitab liiki alal hoida. Neljandas ütlen piisavalt palju insinktiivsete liigutuste füsioloogia kohta üldiselt ja agressioonitungi kohta eriti, et teha arusaadavaks selle pidurdamatu, rütmiliselt korduva esiletungimise spontaansus. Viiendas peatükis seletan ma ritualiseerimisprotsessi ja selle tulemusena loodud instinktiivsete impulsside iseseisvumist. See on hiljem vajalik, et mõista selle agressiooni pärssivat mõju. Sama eesmärki teenib kuues peatükk, mis püüab anda üldülevaate instiktiivsete impulsside toimestruktuurist. Seitsmendas peatükis näidatakse konkreetsete näidete varal, milliseid mehhanisme on “leiutanud” liikide muutumine, et juhtida agressioon kahjutudele radadele, millist rolli selle ülesande juures etendab rituaal ja kui sarnased on sel moel tekkivad käitumisviisid nendega, mida inimese puhul juhib vastutustundlik moraal.”
8.-11.ptk on neljast ühiskonna korrast.

“Nendes üheteistkümnes peatükis öeldu järel usun, et olen teinud arusaadavaks, miks inimese puhul agressioon vahel valesti läheb.
12.ptk loob selleks edasisi eeldusi, kõrvaldades teatud sisemised vastuolud, mis paljudel inimestel takistavad nägemast end universumi liikmena ja ära tundmast, et ka nende endi käitumine allub loodusseadustele. See vastuolu peitub esmalt kausaalsusele antavas negatiivses hinnangus, mis näib vaba tahte tõsiasjale vastu rääkivat, teisalt inimese vaimses kõrkuses.
“13.peatüki ülesandeks on kirjeldada objektiivselt inimkonna praegust olukorda umbes nii nagu seda näeks bioloog Marsilt vaadates. 14.peatükis üritan ma teha ettepanekuid, millised võiksid olla vastumeetmed agressiooni ekslikele funktsioonidele, mille põhjusi ma arvan end tundvat.”

Niinimetatud kurjus – ptk’id

1.Proloog meres

2.Järg laboris

3.Milleks on kurjus hea?

Lk 47 “Peaaegu iga vähegi “relvastatud” loom, alates juba pisinärilistest, on valmis ägedalt võitlema, kui tal pole põgenemisteed.”

Lk 49. “Kõik üksinda jahti pidavad loomad on edukad vaid siis, kui nende kallaletung on üllatuslik.”

Lk 50. “Mürgised, halvamaigulised või muul moel kaitstud loomad mitmesugustest rühmadest on hoiatussignaalide “valimisel” üllatavalt sageli eelistanud punase, valge ja musta kombinatsioone.”

4.Agressiooni spontaansus.

5.Harjumus, tseremoonia ja nõidus.

6. Suur Instiktide parlament.

7.Moraalisarnased käitumisviisid.

8.Anonüümne parv.

9.Armastuseta ühiskonnakorraldus

10.Rotid.

11.Kütke.

Mis ajendas Lorenzit seda raamatut kirjutama? Lk 180 & 75 jm. Koos Nobeli auhinna saanud Niko Tinbergeniga nimetavad nad ümbersuunatud liigutuseks (redirected activity) tegevust, kus kaaslase peale ärritunud loom ei ründa teda, vaid suunab oma agressiooni teisele liigikaaslasele või objektile [NB! Lihtsustatud definitsioon].

12.Jutlus alandlikkusest

Lk 233. “Mitte keegi ei tea seda nii hästi kui loodusuurija, et inimese tunnetusele on seatud piirid, aga ta teab ka koguaeg, et me ei tea kus need piirid on.” K.Lorenz

[Tunnetus e kognitsioon. Cognition is “the mental action or process of acquiring knowledge and understanding through thought, experience, and the senses”. It encompasses processes such as attention, the formation of knowledge, memory and working memory, judgement and evaluation, reasoning and “computation”, problem solving and decision making, comprehension and production of language. Cognitive processes use existing knowledge and generate new knowledge.]

13.Ecce homo!

Lk 243. On tõendatud, et väljaelamata agressiooni tagajärjel ilmneb accident-proness, kalduvus sattuda õnnestustesse.

14.Lootusetunnistus

Lk 261. Sport kui inimeste kultuurielus välja arendatud ritualiseeritud võitluse erivorm, aitab välja elada kuhjunud agressiooni selle jõhkraimate, enam individuaalsete ja egostlike käitumisviiside kujul.

Lõpetuseks

Kui etoloogilised vaatlused inimkäitumisele võivad anda meile arusaamist, mida loodus näeb nö “hea või kurjana”, siis iga ühiskonna kriminaalseadused (criminal law) näitavad kuidas inimesed ise on hea ja kurja olemuses kokku leppinud. Head võrdlust teisele vaatenurgale annab raamat Eesti kriminaalseadusest “Karistusõigus. Üldosa” Jaan Sootak.

Loe ka: Lahingureeglid
Koera rünnaku tõrjumine
Desmond Morris “Human animal” – vaatlus inimesele etoloogi silme läbi.